Teist korda Kirnal käisin iseseisvalt. Tegelikult tuli see mõte sinna minna väga kiiresti. Sõber tuli Tartu ja tahtis midagi teha ning siis tuligi mõte sinna minna. Mulle meeldivad sellised sõbrad/tuttavad, kellega saab nii minna ja käia, sest paljud kas ei viitsi või ei ole huvitatudki, et veeta looduses paargi tundi ja käia paar kilomeetrit JALA.
Mõte tuli üsna hilja, seega ma teadsin, kui pikk see umbes oli ja kaua võiks aega minna - jäime pimeda peale. Aga pole üldse hullu, nii ongi põnevam. Seekord õnnestus seal palju linnuliike kohata. Küll oli seal paar sinikael-parti, puukoristaja, tutkaid, sinitihaseid, laulurästaid ning taamal sookurg oma lauluga. Sealne ringiliikumine oli muidugi omaette ooper, kuna oli suhteliselt vesine ja mul küll matkasaapad, mis vett läbi ei lase, aga... Minu mäletamist mööda mu jalad küll kuivale ei jäänud.. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar