esmaspäev, 10. oktoober 2016

Taevaskoda ja Meenikunno

Kuna väljas on ilus värviline, mõtlesin minna loomulikult loodusesse. Seekord siis Taevaskotta, kuna polnud seal ammu käinud. Kohale jõudes üllatusin, sest rajale olid korralikud piirded tehtud ning ka trepid olid uued pandud vanade peale. Muidugi on seal veel kitsaskohti, aga mulle selline lahendus juba sobis.
Sain uut infot ka sealsetest muistenditest. Kunagi polnud nendele tähelepanu pööranud, kuid nüüd küll. Taevaskojas on näiteks salakuulajakivi, mis enne olnud salakuulajast inimene, kes kuulas valvurite salajutte pealt. Salakuulajat nähes, tõmbas valvur mürginoole kuulaja suunas ning seejärel muutunud ta kiviks. Samuti oli seal infot vesipapi ning jäälinnu kohta. Olen isegi mõlemat seal näinud.




Muidugi on see kant tuntud "Viimse reliikvia" võttepaigana. Näiteks Gabrieli mänd: Väikse Taevaskoja kalju peal haaras Ivo Schenkenberg Gabrieli pistoda, sõnades "Me kõik oleme ühtmoodi müüdavad. Mõni on ainult natuke kallim kui teine", ning lõi selle talle selga. Sulased viskasid Gabrieli vette, öeldes: "Kohe näha, et vanad sõbrad." Gabrieli jõkkeviskamist harjutati nukuga, kuid Gabrieli tegelast mänginud näitleja oli nõus, et teda päriselt visataks. Pärast vettekukkumist pidi ujuma teiselepoole kallast, kus ootas teda tasuks ja rohuks külmetuse vastu pudel sildiga "Stolitšnaja vodka" (Pealinna viin). Vene mehele oli see pudelitäis paras mõõt. Näitleja ise tahtis stseeni korrata, kuid seda ei , kuna kaks pudelit viina olnuks isegi vene mehele liiast - filmivõtted oleksid seisma jäänud.




Pärast Taevaskoda suundusin Meenikunnosse. Mõtlesin küll minna päris Lõuna-Eestisse täitsa piiri lähedale, aga kuna päevad on juba lühemad, otsustasin Meenikunno kasuks. Olen seal kaks korda käinud, kuid mitte kunagi Päikeseloojangu metsamajas, mida saab raha eest rentida.




Tõsiselt lahe ja äge maja ning vaade. Pärast majaga tutvumist väike jalutuskäik rabajärvele ning siis edasi mööda ratastooliga sõidetavat laudteed. Raja kohta niipalju, et lautee kohta pole midagi halba sõna öelda, aga kuidas ratastooliga saepurupinnasega mäest üles saada, see on omaette küsimus.

Kuna oli suhteliselt sombune ilm, polnud ka eriti "wow" efekti. Sinna peab minema ikka päikselise ilmaga.












Vot selline tore päev looduses, mõtted koolist ja teistest muredest kaugel-kaugel :) ;) :P

1 kommentaar: