Palupõhja nn rebaste rets

Mul oli ülikoolis kohustuslik ekskursioon Alam-Pedja looduskaitsealale, Palupõhja. Esimene mõte oli: "Jeeeeee, Palupõhja!" Ja kui teada sain, et see on sel ajal, kui minu Soomereis, siis muutusin küll ikka väga kurvaks. Mõlemad olid ju nii vahvad ettevõtmised.... Aga siiski sain nii organiseerida, et jõudsin mõlemasse kohta.
Kogunesime siis EMÜ parklasse, kust pidime koos liikuma hakkama. Paljud ei tulnud niisama lampi ja ega me neid ei oodanud ka väga kaua. Jõudsime siis lõpuks Selli-Sillaotsa matkarajale. Alustasime jällegi Sillaotsalt. Ma ei saa aru, miks, aga mina olen juba paar viimast korda just sealtpoolt alustanud... Võib-olla on asi ka inimestes, kuna tavainimesed pargivad just Sillale, kuna see on maanteele lähemal. Igatahes... Räätsamatk. Alguses kõndisime pika maa maha niisama. Rada teades ma teadsin, kus miski asi asub ja päris viimase tee peal tornini ma juba endale sisendasin, et nüüd on vist aeg räätsad jalga panna. Nii see oligi. Viimase laudtee jupi tornini käisime räätsadega. Ma polnudki varem seal nii rada läbinud ning oli omamoodi huvitav. Kui umbes pool maad oli käidud, ütlesin ma endale, et ma lähen ja ostan ka omale räätsad, sest tõesti oli nendega hea rabas käia. Ma olengi vist ainult kord või kaks niiviisi liigelnud, kuid ka esimesel korral tundus asi huvitav.

Tornis tegime väikese lõunapausi. Rääkisime juttu ja täitsime viimased lüngad "rababingost". See on mäng, kus on antud küsimused ning osalejad peavad õige vastuse antud küsimuse juurde kirjutama. Küsimused on paigutatud paberile nii nagu päris bingoski. Kõigepealt tuleb lahendada nurgad, siis mõne rea ja seejärel kogu väli. Meie leppisime kokku nii, et need, kes ühe autoga tulid, moodustasid ühe võistkonna. Minu kaaslaseks oli Tõnu. (Teised olid 4-liikmelised) :D Aga polnud midagi. Tornis andsin siis minagi oma lehe üle kontrollida ning selgus, et meil oli üldse kõige rohkem õigeid vastuseid, aga kuna teine tiim ütles enne "bingo", said nemad auhinna. Ega mina sellest nagunii hoolinud... :)

Seejärel liikusime tagasi autode juurde ning seejärel juba Palupõhja.
Seal tegime ka teise mängu. Mängiti tahvelarvutitega, kus oli sealne kaart erinevate punktidega. Võistlejad pidid minema teatud punkti juurde ning seejärel avanes küsimus, millele pidi õigesti vastama. Iga küsimus andis erinev arv punkte. Aega anti 90 minutit ja võitis see, kes sai 100 punkti. Võistkonnad tehti samasugused ning meie saime 63 (võideti 105 punktiga).
Nägin muidugi ka Robertit (looduskooli juhataja/vastutaja), mis oli väga meeldiv. Oli ju ka ajakavas kirjas, et ta peab loengut, aga ei... Tehti vingerpussi ning hoopis tulid teised loodusturismitudengid ning läks mölluks. Väga detailselt ei hakka seda kirjeldama, aga mina olin ausalt öeldes kurb. Peaaegu oleksin pidanud peo pärast Soome minemata jätma, kuna oli ju tegemist kohustusliku väljasõiduga. Aga siiski muutus tuju rõõmsamaks, kuna seltskond ja tegevused olid lahedad ning olin ju ka organiseerinud nii, et saaks varem ära tulla.

Seega oli üks huvitav ja meeldejääv päev nn oma teises kodus - Alam-Pedja looduskaitsealal. :)