Hei!
Kõige esimesed meenutused seoses looduses käimisega seostuvad perega kas marjul või seenel käimisel. Oma väikese õe elukäiku vaadates võin öelda, et ka mina käisin metsas juba päris imikuna. Ega ma seal marju või seeni küll ei korjanud, sest minu jaoks olid karbid üüratult suured ja marjad no nii tibatillukesed, et suhteliselt võimatu näis karbid täis saada. Seega läksin kergema vastupanu teed ning käisin lihtsalt metsas ringi. Uurisin puid, putukaid (eriti sipelgaid) Linde ma eriti ei kuulanud/otsinud. Ma isegi ei tea põhjust, sest nüüd ei saa ma üle ega ümber lindudest...
No vat... Ja nii me siis käisime. Talvel sai muidugi ka kelgutamas käia. Tavaliselt ei sõitnud sellepärast kuhugi kaugele, vaid läksime õega kooli staadionile, kus on üüberpisike mägi, mis tol ajal kõlbas ju kah.
Ja muidugi välismaad. Kui ma hakkaksin kokku lugema, palju ma Soomes või Rootsis käinud olen, läheks mul vist lugemine sassi. No neid kordi on ikka palju. Lätist ei hakka üldse rääkimagi. Muidugi kõike ma ei mäleta, aga ka ema/isa ütlevad, et küll sai ikka vanasti reisitud. Sellepärast ma vahel imestangi, kui keegi ütleb, et ta pole näiteks Soomes käinud.
Minu käidud riigid: Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Taani, Venemaa, Saksamaa, Itaalia (sellega on oma pikem teema, mida kunagi kirjutan), Holland, Belgia, muidugi Soome, Rootsi ja Norra... Ahvenamaa kuulub küll Soome alla, aga siiski toon selle välja.
Kuhu ma veel minna tahaksin: ma isegi ei taha väga kaugetesse riikidesse minna, sest need ei tõmba kuidagi. Olgu, Ameerikas ja Austraalias võiks kunagi ära käia, et lihtsalt öelda, et olen nendes riikides käinud :D. Aga siiski köidab mind Soome ja Ahvenamaa. Mulle meeldib soome keel, sest see kõlab nii huvitavalt, kui soomlased üksteisega räägivad :). Norra trollide ja mägede vahele tahaks ka tagasi minna....
Ohjaa... Aga siiski meeldib mulle Eesti kõige rohkem. Just siinse looduse pärast. Sa ei pea üldse kaugele minema, et näha midagi uut, erinevaid kooslusi või loomaliike.
Üha vanemaks saades on muidugi reisimine järjest harvemaks jäänud, sest olen suuremaks saanud ja tegemisi on rohkem. Siiski püüan näiteks suvel leida aega käia mõne Eesti saare peal või parimal juhul käia mõnes välisriigis. Muu aja kulutan kodukoha Tartu ümbruse tutvumiseks. Kuigi nagu ütlesin, pole pikk maa Põhja- või Lääne-Eestissegi. Niiet vahel võib nendessegi piirkondadesse ära eksida.
Lähiajal olen oma sisemuses järeldusele jõudnud, et tahan Eestist väga palju teada saada ning selleks peaks ringi reisima, mis ka plaanis on ning iga päev muutub see tahtmine järjest suuremaks. Nii hea on tunda ja teada ju oma kodumaad või mis? Keegi räägib mõnest kohast või näed mõnda pilti, mis kuskil tehtud on, siis kohe tead ka tagamaad või kus mingi objekt paikneb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar