Endla looduskaitseala - Männikjärve matkarada

Kolmapäev... 10.15 hakkab sooteaduse loeng... Äratus kell 8.26... Harjutan end varem üles saama... 8.55 teeb telefon häält... Õppejõud kirjutab, et loeng jääb ära... Juhhuu... Mõte on ju pärast loengut nagunii matkama minna, nüüd saab veel varem... Kursakatega ühises vestluses jagan ka teistega, et saab varem matkama minna (eelmisel korral mõni pahandas, et ei olnud seda teinud ja üksi läinud)... Mõned tahtsid ka kaasa tulla ning asi oligi paigas.
Mul oli paar kohta, kuhu minna, kuid lõplik otsus tuli ikka viimasena - Endla raba. Olin seal paar aastat tagasi käinud, kuid nüüd näis just õige võimalus uuesti see rada ette võtta.
Kursavend tuli järgi, võtsime veel paar inimest peale ja minek oligi. Sihtpunkt ei olnud üldse see, mis paar aastat tagasi.
Ju sai siis kuskilt teisest kohast mindud, kuid ega vahet pole. Rada on rada ning seekordne oli üllatavalt heas korras. 7 kilomeetrit laud- ja metsarada.
Esimest oli parandatud ning oli näha, et sinna on investeeritud. Tegime väikse peatuse vaatetornis, klõbistasime pilte teha, ajasime niisama juttu ja edasi. Teekond kulges läbi raba ja metsa. Paar kohta oli nati mudasem, kuid ega see meid takistanud. Tuli otsida lihtsalt kuivem koht ning edasi matkata. Möödusime ka järvest, mille ääres oli paar paati - kahjuks sõita ei saanud, kuna need ju tabalukkudega puu küljes kinni :D

Aga jah... Märkamatult oligi 7 kilomeetrit läbi ning olimegi alguspunktis tagasi. Pärast seda käisime ka Äntu Sinijärve juures, kuna sinna oli tõesti väga lühike maa. See on tõesti järv, kuhu võib ikka ja jälle tagasi minna. Nii see päev õhtusse jõudiski ning keerasime nina jälle Tartu suunda tagasi.

Kohvitopsidest said põdrakärbsed

Seekordne tee viis mind Kirnasse, kust edasi kulges tee Madisemäele.
Kõik algas sellest, et kool lõppes kaheteist ajal ning ilm oli võrratult ilus - päike paistis ja temperatuur oli ka täitsa talutav. Tunni teises pooles ma enam nii suuresti kaasa ei mõelnud, vaid olin juba mõtetes matkarajal. Nii see läkski. Pärast tundi käisin kodus, vahetasin riided, pakkisin fotokoti lahti/kokku ja oligi minek. Sõit Kirnasse sujus hästi. Kohale jõudes nägin, et olukord viimasest käigust on tsipa muutunud. Nimelt käib seal matkaraja uuendamine.
Rada on ringikujuline - ühelt poolt minnes jõuad vaatetornini ning lõpeb rippsillaga - see tee on pikem, teine tee on lühem, mis lõpeb samuti sillaga - seal saavad kaks osa kokku, kuid see on minu jaoks suhteliselt igav. Siiski valisin "igava" tee, kuna ei olnud ju plaanis matkarada läbida, vaid minna sillast mööda ning metsast läbi minnes jõuda Madisemäele.
Paar aastat tagasi käisin suurema grupiga samuti seal ning oli meelde jäänud, et Madisemäele läheb tee üle rippsilla ja vasakule. Nii tegingi, kuid jah... Pidin natuke ekslema, sest eriti ei mäletanud, kust täpselt minema peab ning ega ühtegi teerada ka näha olnud. Vahetevahel võtsin oma nutika telefoni välja ja vaatasin, kas olen ikka õiges suunas minema. Levi eriti polnud ning mõtlesin, et Eesti peaks ju olema 99,9% leviga kaetud... Õnneks leidsin peagi teeraja ja tee kulges väga kiiresti. Rada oli mõneti üsna raske läbida, sest paljud puud olid teele kukkunud ja pidi need kas ülalt või alt läbima.
Lõpuks jõudingi kohale. Metsast paistis kauguses valgus - tunneli lõpus paistab ju ikka valgus. Üllas eesmärk oligi täidetud.
Kohal olles tegin paar klõpsu, puhkasin ja otsustasin tagasi liikuma hakata. Oleksin võinud seal kauem aega veeta, kuid kuna kell oli üsna palju ning sama tee pidi ka tagasi minema, otsustasin, et tulen teine kord uuesti, sest tee oli ju nüüd teada.
Tagasiteel leidsin huvitava objekti, mida pildistada, kuid kuna otsustasin selle võistlusele saata, ei avalda ma seda ja praegu siin, vaid jätan selle selleks korraks, kui võistlus läbi on.

Ps. Fotokotis peab ALATI kogu varustus kaasas olema. Ei tulnud selle peale, et välku vaja ei lähe ning jätsin selle koju. Ja millest ma küll puudust tundsin matkal? Ikka välgust, sest vastu päikest pildistades arvutab kaamera tausta järgi valguse ning eesseisev objekt jääb tumedaks - selleks vaja välku. Sättisin kaamera teise nurga alla ja keerasin valguse eredamaks, kuid see ei olnud see, mida ise tahtsin....Aga see selleks :)

Igatahes oli väärt päev ning väärtuslikud tunnid metsas.